Natuke minust ning kellele ja milleks see blogi Saame tuttavaks. Minu nimi on Kerli, olen suur suur loomasõber ning lapsest peale tundnud loomadega erilist sidet. Tänaseks on loomad täitnud kõik minu päevad ja seda nii tööl kui ka kodus ( olen üks neist õnnelikest, kellel töö ja hobi koos käivad). Koerad on minuga kogu aeg kaasas käinud. Lapsena korjasin tänavalt kõik hulkurkoerad üles ja proovisin ikka ema veenda, et nad peaks meile elama tulema, kuid päriselt pakkusime kodu vaid ühele, kes minu vanaema juures palju õnnelikke aastaid veetis. Minu päris esimene koer oli Bella, väike bolonkalaadne koerake, kes meie juures 18 aastat elas, samuti tema poeg, kes elas 19 aastaseks. Oma esimese tõukoera võtsin 2002. a. kelleks oli prantsuse buldog Daalia ( Hingeliblikas Thaileia) ja aastapärast tuli minu esimene lühikarvaline Bernhardiin Muffi. Sealt sai alguse ka minu armastus bernhardiinide vastu. Süvenesin sellesse tõusse põhjalikumalt, olin tegev tõuühin...